Järjejutt #2 – Kuidas me kohale jõudsime – Stockholm

Burgerimaal on endiselt tegevust küllaga, aga täna õhtul on natukene aega ja võimalust jutulõnga edasi kedrata, umbes sealtsamast, kust ta eelmine kord meil pooleli jäi.

Niisiis, juhuse tahtel sattus meiega sama laeva peale Ester, kellel meiega sihtkoht sama, kuid lend 3 tundi hilisem. Meie kajutid jagunesid järgmiselt – mina, Kerli ja Hedi ühes, neljakohalises, ning Kristjan ja Mari teises, kahekohalises kajutis. Asjad ära paigutatud, läksime poodlema. Õhtuks oli vaja ju natukene kehakinnitust ja vägijooki varuda. Minule, Kerlile ja Marile jäi see viimaseks suuremaks legaalseks alkoholitarbimiseks järgmise nelja kuu jooksul. Mälu järgi jagunes vist umbes nii- minule ja Kerlile Martini, Marile vein ning Hedile ja Kristjanile Jägermeister. Mingi hetk sain Kerlilt parfüümipoes korraliku tuuri, läbi sai nuusutatud enamus lõhnu. Ainsaks ostuks jäi siiski pakk superslims Glamour Menthol suitse, sest need nägid lihtsalt lahedad välja. Loomulikult said need koheselt ka in corpore järgi proovitud (va. naiskorporant Hedi). Kellelegi need ei meeldinud ja pakk seisab mul siiamaani kotipõhjas. Õhtu jäi natukene tagasihoidlikumaks kui viimasel Rootsi kruiisil. Natukene aega nautisime kõik oma joogikesi, kuni Martini ning Jägermeister otsas ja Mari vein poole peal. Mari väsis miskitpärast kiiresti ning otsustas magama kobida ning pidu jätkus meie kajutis. Kristjan otsis välja ühe kaasa võetud Vana Tallinna ning meile Kerliga pärandus Mari vein. Õhtu lõpetasid minu ja Kerli soolonumber “Walking on Sunshine” (kes teab, miks tantsupõrand meie sinna ilmudes täielikult tühjenes) ning Kristjani ja Hedi fotoseeria keelatud aladel.

Järgmiseks hommikuks olime ennast enam-vähem välja puhanud ja üks pikk-pikk päev võis alata. Kui olime lõpuks laevalt maha saanud ja meie grupp ühe liikme, Esteri, võrra suurenenud, hakkasime metroojaama poole liikuma. Keskmiselt kolme ja poole kotiga näkku polnud see teab mis lihtne, kuid kaugeltki mitte ületamatu katsumus. Jõudsime ilusti Stockholmi kesklinna ning peale väikest ringiotsimist ja küsimist leidsime ka pakihoiu. Küll mitte selle, mille me varem valmis vaadanud olime, aga see eest ilmselt natukene odavama. Järgnes päevake Stockholmi peal seiklemist, nägime ära Kuningapalee ees toimuva vahtkonnavahetuse, käisime kuulsas Bamboo City buffes imehead Aasia kööki maitsmas ning lebotasime niisama rohelisel murul. Kerli jõudis isegi oma tol hetkel Rootsis viibinud vennaga kokku saada.

Kella seitsme ajal õhtul läksime oma kohvritele järgi ning seadsime sammud bussijaama, mis õnneks ei asunud kaugel. Sealt saime bussiga üpris kiiresti ning soodsalt otse Arlanda lennujaama, kus algas pikk pikk ootamine. Õnneks leidsime endale mõnusa pesapaiga ning normaalseks eluks hädavajalikud pistikupesad ning McDonaldsi tasuta WiFi. Öö jooksul jõudsime teha nii mõndagi – Kerliga vahva maleturniiri maha pidada, tobedaid ajalehemütse teha, kaarte mängida ning veinipakist pokkeri jaoks vajalikud žetoonidki valmis meisterdada. Kõik peale minu, Kristjani ja Kerli murdusid mingil hetkel öö jooksul ning lasid korra silma looja, vapper trio pidas aga vapralt vastu. Natuke enne kella kuute hommikul hakkasime check-in‘i suunduma.

Kuna me olime piletid koos ostnud, saime me Kerliga kõrvuti kohad. Kristjan, Hedi ja Mari pidid leppima natukene eemal üksteise taga istumisega. Ester jäi Stockholmi oma lendu ja lennukaaslast ootama. Lennuk väljus suhteliselt õigeaegselt, kümmekond minutit enne kella kaheksat hommikul, Rootsi aja järgi. Üpriski lennu alguses pakuti meile kehakinnitust  – variantideks olid spicy beef, vegetable rice ja chicken with potatoes, millest viimane oli igatahes meie valik. Ka joodavat pakuti kogu reisi aja ning teenindus oli üldiselt tasemel. Meie stjuardessiks sattus muidugi ka tõeline Aasia iludus, nägu nigu nukukesel ja rüht ja hoiak sobilikud kuninga teenerkonnale. Magamine millegipärast väga hästi ei edenenud ja lennuki maandudes olime kaheksa tunnise lennu peale kokku umbes kaks ja pool tundi ebaregulaarset und saanud. Ajavahe tõttu oli kohale jõudes kell vaid kaks tundi edasi liikunud, kuigi keha ütles, et see nii ei ole. Lennukist maha astudes jättis naeratav meeskond meiega hüvasti ning me seadsime oma jalad esimest korda Uue Maailma pinnale. Mis edasi sai, saate lugeda juba järgmine kord

Kerli suitsu ja fotokaga

Pärast väsitavat tantsusoolot

Keelatud kohad

Kus on alles metroo!

Lebos

Võrgupidu!

Mari totaka mütsiga

Advertisement